Aeg rohkem digitaalseid vabariike? Arvestades Eestit

Since 2005, Estonians have been able to vote online, from anywhere in the world. Estonians log on with their digital ID card and vote as many times as they want during the pre-voting period, with each vote canceling the last. This unique technological solution has safeguarded Estonian voters against fraud, use of force, and other manipulations of remote voting that many American voters are apprehensive about in the 2020 US election.

en flag
nl flag
et flag
fi flag
fr flag
de flag
pt flag
ru flag
es flag

Toimetaja märkus: The vestluse loal Creative Commonsi litsentsi alusel jagatakse artikkel pealkirjaga „Eesti on digitaalne vabariik” - mida see tähendab ja miks see võib olla igaühe tulevik,” tõstab esile ühe maailma juhtiva digitaalse ühiskonna unikaalsed atribuudid. Atribuudid, alates internetist hääletamisest kuni infrastruktuuri koostalitlusvõimeteni, mis on muutumas üha olulisemaks tänapäeva kõrgelt digiteeritud ja detsentraliseeritud maailmas.

Eestis osaühinguna registreeritud ComplexDiscovery OÜ tegutseb peaaegu kogu maailmas ja kasutab ära paljusid Eesti arenenud digitaalse infrastruktuuri võimalusi, võimeid, mis võivad huvi pakkuda ka õigus-, äri- ja infotehnoloogia spetsialistidele sõltumata nende füüsiline asukoht.

Eesti on digitaalne vabariik — mida see tähendab ja miks see võib olla igaühe tulevik

Autoriks Dr. Imtiaz Khan, lugeja (dotsent) andmeteaduses, Cardiff Metropolitan University ja Ali Shahaab, PhD kandidaat, Distributed Ledgers/Blockchain Technology, Cardiff Metropolitan University

Inimesed üle maailma on jälginud USA valimiste kogunemist uskumatusega. Paljudele on eriti segane postiteenuste hääletussedelite üle, mida USA president Donald Trump nõuab, toob kaasa ulatusliku valijate pettuse - hoolimata täielikust tõendite puudumisest selle tagastamiseks. Ja ometi on see küsimus muutunud arutelu keskseks tunnuseks.

Eesti kodanikud, kes on Balti regiooni väikerahvas, võivad olla eriti hämmingus: alates 2005. aastast on eestlased saanud hääletada internetis kõikjalt maailmast. Eestlased logivad sisse oma digitaalse ID-kaardiga ja hääletavad eelhääletamise ajal nii palju kordi, kui iga hääl tühistab viimase. See ainulaadne tehnoloogiline lahendus on kaitsnud Eesti valijaid pettuse, jõu kasutamise ja muude kaughääletamise manipulatsioonide eest, mida paljud Ameerika valijad 2020. aasta USA valimistel kardavad.

Hääletamine internetis on alles algus. Eesti pakub maailma kõige põhjalikumaid riiklike võrguteenuseid. USA-s kulub maksudeklaratsiooni esitamiseks keskmine maksumaksja, kellel puudub äritegevus kaheksa tundi. Eestis kulub vaid viis minutit. Suurbritannias on IT-le kulutatud miljardeid naela, kuid NHS püüab endiselt teha patsiendi andmed kättesaadavaks erinevates terviselaudades. Eestis, vaatamata mitmetele eratervishoiuteenuse osutajatele, saavad arstid igal ajal ja vajaduse korral patsiendiandmeid kokku panna ja visualiseerida — tõeliseks õnnistuseks riigis koronaviiruse vastases võitluses.

Branding ise esimene „digitaalne vabariik” maailmas, Eesti on digiteerinud 99% oma avalikest teenustest. Ja ajastul, mil usaldus avalike teenuste vastu on kogu maailmas kahanemas, saavutab Eesti püsivalt ühe kõrgeima hinnangu valitsuse vastu ELis. Eesti valitsus väidab, et avalike teenuste digiteerimine säästab aastas üle 1 400 aasta tööaega ja 2% SKPst.

Tiigrihüpe

Selle digitaalse vabariigi sihtasutus ulatub 1997. aastast, mil internetiühendus oli vaid 1,7% maailma elanikkonnast, oli start-up nimega Google just oma domeeninime registreerinud ja Briti peaminister John Major tähistas 10 Downing Streeti ametliku veebisaidi käivitamist.

Vahepeal nägi vastmoodustatud Eesti riigi valitsus ette digitaalse ühiskonna loomist, kus kõik kodanikud oleksid tehnoloogiliselt kirjaoskajad ja valitsemine oleks paberivaba, detsentraliseeritud, läbipaistev, tõhus ja õiglane. Noor postsovetlikus valitsus otsustas kraavi kõik kommunistliku ajastu pärand tehnoloogiad ja ebaefektiivne avaliku teeninduse struktuuri.

Radikaalses liikumises otsustas valitsus — mille keskmine vanus oli 35 — ka lääne tehnoloogiaid omaks võtta. NaaberSoome pakkus kingituseks analoogtelefonivahetust ja Eesti valitsus langes, kavandades pigem interneti kui analoogtelefoni vahendusel suhtlemist.

Eesti valitsus käivitas 1997. aastal projekti nimega Tiigrihüpe (Tiigrihüpe), investeerides tugevalt arengusse ning internetivõrkude ja arvutikirjaoskuse laiendamisse. Aasta jooksul alates selle loomisest oli peaaegu kõigil (97%) Eesti koolidel internetiühendus ning 2000. aastaks oli Eesti esimene riik, kes võttis vastu õigusakte, mis kuulutasid internetijuurdepääsu põhiliseks inimõiguseks. Tasuta Wi-Fi leviala hakati ehitama 2001. aastal ja nüüd hõlmavad peaaegu kõiki riigi asustatud alasid.

Valitsus mõistis ka, et teadmistepõhise ühiskonna loomiseks tuleb teavet tõhusalt jagada, säilitades samal ajal privaatsust. See oli radikaalne arusaam, isegi tänase kontekstis, mil enamiku riikide puhul on andmete jagamine erinevate organisatsioonide andmebaaside vahel endiselt piiratud. Ennustatakse, et 2022. aastaks on 93% maailma kogutud või salvestatud andmetest sellised „tumedad” või siloed andmed.

Kaks aastakümmet tagasi, 2001. aastal, lõi Eesti silo-vastase andmehaldussüsteemi nimega X-tee, mille kaudu avalikud ja eraõiguslikud organisatsioonid saavad andmeid turvaliselt jagada, säilitades krüptograafia abil andmete privaatsust. Esialgu Eesti poolt välja töötatud projekt on nüüd Eesti ja Soome ühine koostöö.

Suur osa X-teed kasutavatest Eesti valitsustest ja finantseerimisasutustest sattus 2007. aastal Venemaa IP-aadressidelt küberrünnaku alla. See rünnak tegi selgeks, kui haavatavad on tsentraliseeritud andmehaldussüsteemid ja nii nõudis Eesti küberrünnakule vastupidavat hajutehnoloogiat. Selle vajaduse lahendamisel sai Eesti 2012. aastal esimeseks riigiks, kes kasutas valitsemiseks plokiahela tehnoloogiat.

Blockchain juhtimine

Distributed pearaamatu tehnoloogia, üldtuntud kui blockchain, on aluseks tehnoloogia cryptocurrency Bitcoin. Tehnoloogia on alates selle loomisest 2009. aastal oluliselt edasi liikunud ja seda kasutatakse nüüd mitmesuguste rakenduste jaoks, alates tarneahelast kuni ebaõigluse vastu võitlemiseni.

Blockchain on avatud lähtekoodiga jaotatud pearaamatu või andmebaasisüsteem, kus kirjete värskendatud koopia on kättesaadav kõigile huvirühmadele kogu aeg. Selle hajutatud olemuse tõttu on ühele inimesele või ettevõttele peaaegu võimatu häkkida kõigi pearaamatu, tagades turvalisuse küberrünnakute vastu.

Blockchain tehnoloogia juurutamine ei taga mitte ainult kaitset tulevaste rünnakute eest, vaid tekitab ka palju muid eeliseid eestlastele. Näiteks enamikus riikides peavad kodanikud täitma palju erinevaid vorme samade isikuandmetega (nimi, aadress), kui neil on vaja juurdepääs erinevatest valitsusasutustest avalikele teenustele. Eestis on kodanikel vaja oma isikuandmeid sisestada vaid üks kord: plokiahela süsteem võimaldab asjakohastele andmetele kohe juurdepääsetavaks saada nõutavale osakonnale.

See võib hirmutada inimesi, kes on mures andmete privaatsuse pärast. Ent kodanikud, mitte valitsus, omavad Eestis oma isikuandmeid. Kodanikel on digitaalne ID-kaart ja nad kinnitavad, millist osa nende andmetest saab avaliku teenuse abil taaskasutada. Eestlased teavad, et isegi riigiametnikud ei pääse oma isikuandmetele juurde kaugemale, kui nad on heaks kiitnud nõutava avaliku teenistuse jaoks. Kõik volitamata katsed isikuandmetele juurdepääsuks tunnistatakse kehtetuks: ametnikud omavad isikuandmetele volitamata juurdepääsu isikuandmetele on Eestis kuritegu. Seda isikuandmete omandiõiguse ja kontrolli üleandmist üksikisikutele hõlbustab blockchain tehnoloogia.

See peaks olema inspiratsioon ülejäänud maailmale. On tõsi, et enamikul riikidel ei ole Tiigrihüppe kehtestamisel sarnaseid asjaolusid Nõukogude-järgse Eestiga. Kuid sama futuristlik mõtteviis on vajalik, et tegeleda usalduse vähenemise väljakutsega.

Täiendav lugemine

Mis on Kratt? Tehisintellekti visioon ja kontseptsioon Eestis

Strateegiast kuni X-tee® -ni: Küberturvalisuse arvestamine Eesti läätse kaudu

Allikas: ComplexDiscovery

Proaktiivsest tuvastamisest kuni andmerikkumise ülevaated: tundlike andmete avastamine ja kaevandamine koos Acema

A steady rise in the number of sensitive data discovery requirements...

Lähtestamine lähtestamine? e-juurdluse turu suuruse kohandused aastaks 2020

An unanticipated pandemeconomic-driven retraction in eDiscovery spending during 2020 has resulted...

Uus NIST-st: küberturvalisuse ja ettevõtete riskijuhtimise integreerimine (ERM)

NIST has released NISTIR 8286, Integrating Cybersecurity and Enterprise Risk Management...

Pilves Allianss? Järgmise põlvkonna pilv Euroopa jaoks

According to Thierry Breton, Commissioner for the Internal Market, "Europe needs...

A Running List: Top 100+ eDiscovery Providers

Based on a compilation of research from analyst firms and industry...

E-avalikustamise süsteemide ostjate juhend — 2020 väljaanne (Andrew Haslam)

Authored by industry expert Andrew Haslam, the eDisclosure Buyers Guide continues...

Võidujooks stardijoone juurde? Hiljutised turvalise kaugülevaate teadaanded

Not all secure remote review offerings are equal as the apparent...

Kaug-e-juurdluse lubamine? DAA-de hetktõmmis

Desktop as a Service (DaaS) providers are becoming important contributors to...

Lähtestamine lähtestamine? e-juurdluse turu suuruse kohandused aastaks 2020

An unanticipated pandemeconomic-driven retraction in eDiscovery spending during 2020 has resulted...

Kodu või eemal? e-juurdluse kollektsiooni turu suuruse ja hinnakujunduse kaalutlused

One of the key home (onsite) or away (remote) decisions that...

Muudatused ja otsused? Uued kaalutlused e-juurdluse turvalise kaugülevaate kohta

One of the key revision and decision areas that business, legal,...

A Macro Look at Past and Projected eDiscovery Market Size from 2012 to 2024

From a macro look at past estimations of eDiscovery market size...

Muutuste hooaeg? Kaheksateist tähelepanekut e-juurdluse ettevõtete usalduse kohta 2020. aasta sügisel

In the fall of 2020, 77.2% of eDiscovery Business Confidence Survey...

Jätkuv eelarvepiirangute juhtum e-juurdluse äris

In the fall of 2020, 49.4% of respondents viewed budgetary constraints...

Tasumata kontod? E-juurdluse operatiivmõõdikud 2020. aasta sügisel

In the fall of 2020, eDiscovery Business Confidence Survey more...

Hoidke rooli? 2020. aasta sügisel e-juurdluse äriusalduse uuringu tulemused

This is the twentieth quarterly eDiscovery Business Confidence Survey conducted by...

DISCO tõstab $60 miljonit

According to the media release, DISCO will use this investment to...

Rampiva ja RYABI kontserni ühinemine

According to today's announcement, the RYABI Group merger is Rampiva's first...

E-juurdluse ühinemised, ülevõtmised ja investeeringud 2020. aasta kvartalis

From HaystackID and NightOwl Global to Reveal Data and NexLP, the...

Mitratech omandab teravuse ELM

According to Mike Williams, CEO of Mitratech, “We came to the...

Viis suurt lugemist e-juurdluse kohta oktoober 2020

From business confidence and captive ALSPs to digital republics and mass...

Viis suurt lugemist e-juurdluse kohta septembris 2020

From cloud forensics and cyber defense to social media and surveys,...

Viis suurt loendit e-juurdluse kohta augustis 2020

From predictive coding and artificial intelligence to antitrust investigations and malware,...

Viis suurt loeb e-juurdluse juuliks 2020

From business confidence and operational metrics to data protection and privacy...